Kallid sõbrad! Täna tähistame Eestis iseseisvuspäeva.
Kuid kas tegelikult võib täna Eesti inimesi õnnitleda iseseisvumispäeva puhul või lihtsalt soovida, et nad hakkaksid selles suunas liikuma?
See küsimus on viimasel ajal regulaarselt esile kerkinud. Esitlen ühe osa sellest.
Iseseisvuspäeva tähistamine ja samal ajal kiriku mahasurumine ei ole vabaduse, vaid sisekontrolli ja mahasurumise märk. Riigi tõeline sõltumatus peab hõlmama usu- ja südametunnistusevabaduse austamist.
Kui riik kuulutab välja iseseisvuse, kuid samal ajal piirab usuvabadusi, siis läheb ta vastuollu omaenda põhimõtetega.
Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) täpsustab nõudeid usuliste ühenduste tegevusele ja juhtimisele, et tõkestada vaenulikku mõjutamistegevust ja desinformatsiooni levikut.
Seaduseelnõu kohaselt ei või Eestis tegutsev kirik, klooster või kogudus olla välisriigis asuva juhtorgani, usukeskuse, vaimuliku juhi või ühenduse juhtimise all ega sõltuda neist majanduslikult või nende põhikirja kaudu, kui eeltoodu kujutab endast ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale.
Kindlasti on jumalateenistustel ja jutlustel spetsiaalselt koolitatud inimesi, kes suudavad kinnitada erakordselt rahulikku ja vaimset õhkkonda kirikutes. Kus palvetatakse praeguste võimude ja sõjaväe eest, kus palvetatakse rahu eest.
Sellisel juhul siis milleks selline seaduseelnõu? Tundub, et see on ainult olukorra halvendamiseks ja ebakõlade õhutamiseks. Nagu kristluse esimestel sajanditel, kuulutatakse taas välja tagakiusamine. Ainult palju peenem ja seetõttu veelgi alatum!
Eestis on üle 180 000 õigeusu kristlase. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (EOK MP): ühendab enam kui 85% õigeusklikke riigis.
Jääb mulje, et just eelmainitud eelnõu propageerivad ametnikud kujutavad endast ohtu Eesti avalikule ja põhiseaduslikule korrale!
Ja nagu iidsetel aegadel öeldi, karistavad nad sisuliselt olulist osa riigi parimatest inimestest, võttes neilt võimaluse osaleda Kiriku vaimses elus, palvetada jumalateenistuse ajal, võtta osa kiriku sakramentidest.
Kes siis tegelikult Eesti avalikule ja põhiseaduslikule korrale ohtu kujutab?!
Tänu Eestimaa kirikutes, Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnakloostris peetud palvetele, Eesti püsib ja jääbki püsima! Selleks on oluline lasta kirikul elada ja hingata!
Jumal õnnistagu Eestit!
Saagu ükskord olema see päev, mil saame üksteist iseseisvuspäeva puhul õnnitleda ilma valuta hääles, ilma kibeduseta silmades,uhkusega oma südames ja usuga tulevikku.
Saagu iseseisvusest mitte võitlus,
Vaid kindel kodu, kus me KOOS ehitame riiki, kus on valgus ja õiglus -
mitte lihtsalt sõnad, vaid elav tunne igas silbis!
Helget teekonda meie kõigi kodumaa, Eesti ja selle õige iseseisvuspäeva pühale!
