Аivo Petersoni advokaat esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning paljude meie jaoks on see tõepoolest viimane lootus, et Eestis on õiglasel õigusemõistmisel veel koht olemas. Kõigist raskustest hoolimata õnnestus meil koguda ligikaudu 6000 eurot kassatsioonimenetluse kulude katmiseks. Kuna erakonnal puudus ametlik pangakonto, tuli raha koguda sugulaste ja lähedaste inimeste kaudu. Inimesed aitasid, sest nad mõistavad: küsimus ei puuduta ammu enam ainult ühte inimest.
Pärast ringkonnakohtu otsust olid paljud meist pehmelt öeldes šokeeritud. Aivo Petersonile lisati veel kaks aastat vangistust väidetava kavatsuse eest luua relvastatud üksused. Samas ei ole avalikkusele esitatud ei üksusi, relvi, ladusid, ettevalmistusi ega isegi vähimaidki reaalseid tõendeid. Ilmselt peidavad need müütilised üksused end kusagil soodes Baskerville’i koera kõrval.
Eriti kõnekas on prokuratuuri enda kassatsioonkaebus. Süüdistuse üheks peamiseks argumendiks on vajadus saada Riigikohtult “lõplikud selgitused” riigivastaste kuritegude õigusliku tõlgendamise kohta. See tähendab sisuliselt, et kõigepealt määrati äärmiselt rasked karistused ning alles seejärel otsustati hakata selgitama, kuidas seda kõike õiguslikult tõlgendada. See ütleb palju kogu käimasoleva protsessi kohta.
Mitte vähem absurdsed ei ole väited, et erakond loodi “võimu haaramiseks”. Iga poliitiline erakond luuaksegi selleks, et tulla võimule seaduslikul ja demokraatlikul teel - valimiste, parlamentaarse tegevuse ning valijate toetuse kaudu. Just selles seisnebki erakondliku süsteemi mõte igas demokraatlikus riigis. Ja siinkohal tekib täiesti loogiline küsimus: kui süüdistuse väitel sooviti tegutseda relvastatud teel, siis milleks oli üldse vaja luua erakonda, osaleda avalikus poliitikas, kandideerida valimistel ja tegutseda avalikult?
Täna ei käi võitlus enam ainult konkreetsete inimeste saatuse eest, vaid ka õiglase kohtumõistmise põhimõtte enda eest. Riigiga on väga raske võidelda, kui muutub ilmseks, et süsteemil on juba ette olemas poliitiline eesmärk. Kuid meie kavatseme minna lõpuni. Kui Riigikohus ei anna toimuvale objektiivset hinnangut, kaalutakse võimalusi pöörduda rahvusvaheliste institutsioonide poole, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ÜRO struktuuridesse ning teiste rahvusvaheliste inimõiguste kaitse mehhanismide poole.
Eduard Fedotov
