Meie riigis on loomisel juriidiline pretsedent, kui isikule esitatakse süüdistus pseudokuritegelikus tegevuses, mille eesmärk on vägivallatult avaldada informatiivset mõju Eesti Vabariigile ja selle elanikele. See seisneb eelkõige Vene Föderatsiooni julgeolekupoliitikat toetavate narratiivide ja propaganda teeside levitamises nii sotsiaalvõrgustikes kui ka Venemaa riiklikus meedias. Kõik see kõlab väga ebamääraselt ning esiteks meenutab EV Karistusseadustiku § 232 lg 1 “kõrvust kiskumist” – Riigireetmine:

«Eesti Vabariigi kodaniku poolt abi osutamine välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi korraldusel tegutsevale isikule mitte vägivaldse tegevuse kaasabil, mis on suunatud Eesti Vabariigi suveräänsuse ja iseseisvuse või territoriaalse terviklikkuse vastu. Riigisaladust moodustava või salastatud välisteabe edastamise eesmärgil teabe kogumine ja selle edastamine välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi korraldusel tegutsevale isikule – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega või eluaegse vangistusega. See artikkel sisaldab konkreetseid sõnu, et süüdistatavad tegutsevad VÄLISRIIGI ÜLESANDEL ning nende tegevus peab olema suunatud Eesti Vabariigi suveräänsuse ja iseseisvuse või territoriaalse terviklikkuse vastu. Sellest lähtuvalt järeldub, et prokuratuur sai kohtueelsel uurimisel Aivo Petersoni kuritegelikku tegevust paljastavaid tõendeid ning tõendas sellega ka Eesti riigi vastu suunatud pahatahtlikke kavatsusi.

Süüdistuses märgitud ajavahemikul 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini avaldas Aivo Peterson korduvalt ja avalikult oma arvamust poliitilise elu kohta riigis ja maailmas, aga ka praeguse võimuliidu, Reformierakonna majandust kahjustava ja põhimõtetta tegevuse kohta. Ta kutsus üles lahendama Ukraina probleeme rahumeelselt, nõudis kodanikurahu Eesti territooriumil elavate peamiste kogukondade vahel, kutsus üles muutma poliitilist narratiivi majanduslikuks. Tema väljaütlemistes polnud kunagi vägivalda, kunagi pole ta teinud üleskutseid võimuvahetuseks muul viisil, kui vaid läbi valimiste. Toome välja mõned tema väljaütlemised sündmuste kohta, mille tagajärjel ta lõpuks vabadusest ilma jäeti:

«Kui ma oleksin võlur, saadaksin kõik eestlased nädalaks sinna. See on otsene näide sellest, kuidas ei tohiks oma linna kohelda. See ei kehti Venemaa ega Ukraina kohta, see puudutab kohalikke elanikke. Ka nemad arvasid, et midagi ei juhtu. Kui ründe operatsioonid linna lähedal juba käisid, arvasid mariupoli elanikud, et midagi ei juhtu, sest Ukraina väed ütlesid neile: ärge muretsege, teil pole vaja kuhugi minna, kaks päeva - ja kõik saab korda. Ja see, mida ma täna nägin-kuulsin, ajas mulle lausa kananaha peale,” meenutab Aivo.

«Nad nõuavad, et mind maha lastaks, tapetaks, küüditataks, pandaks pikaks ajaks vangi. Aga meie liikumine KOOS on Eesti patriootide liit. Ma ei tulnud konfliktis ühte või teist poolt toetama, vaid lihtsalt püüdsin mõista, kuidas see kõik juhtuda võis ja mida tuleb teha, et samu vigu vältida”.

“Inimesed küsivad: miks sa ei karda? Kuid see pole see, mida me peaksime kartma. Karta peame seda, et meie riiki juhitakse sõtta. Seda peaksite kartma. Ja kui ma peaksin jääma mõneks ajaks poliitvangiks või süüdimõistetuks, siis on see minu saatus. Aga kui minu ülekanded, minu nägemus aitab veenda Eesti ühiskonda, ükskõik mis keeles, et Eesti liigub täna väga tuntavalt Ukraina teed, siis sama stsenaariumi järgi minu eesmärk on täidetud».

«Ma väga tahan, et Eesti leiaks arusaamise, mitte läbi nii suure hulga vere, et ei valataks tilkagi verd. Ei meie lapsed, ei meie vanurid ega meie lähedased. Need lood, mis me seal lindistasime... Selliseid asju kaamera ees ütlemiseks peavad olema tugevad närvid. Kuid inimesed rääkisid sellest pisarsilmi»,

"Ma kardan, et kui me nüüd sõtta läheme, siis Eesti riik ja rahvus lakkab olemast."

«Oleme juba kaks korda iseseisvaks saanud. Meile anti selline võimalus. Ma hoiatan teid: maailma ajaloos pole kolmandat korda. Sest me ei vääri kolmandat korda iseseisvust, kuna me ei suutnud rahu säilitada».

Võime jätkata veel pikalt Aivo Petersoni tsiteerimist, kuid mitte kusagilt ei leia üleskutseid meie riigi iseseisvuse ja iseseisvuse hävitamiseks. Tundub, et see kohtuprotsess on riiki valitseva koalitsiooni, eesotsas Reformierakonna konkreetne korraldus, mida esindab nende surematu liider, Kaja Kallas. Just neid erakondi ja konkreetseid poliitikuid segab tõsiselt Aivo Peterson, kes kutsub oma tegudega inimesi üles mõtlema, et kelle nimel praegune koalitsioon tegelikult töötab, kas oma riigi heaolu või Washingtoni peremehe käsul, kelle korraldusi tuleb tingimusteta ja kuulekalt täita.

Prokuratuuri hinnangul osales kohtualune tahtlikus mõjutustegevuses eesmärgiga luua Eestis poliitiline üksus, mis toetab Venemaa välispoliitilisi narratiive ja propagandateese. Selle ühenduse loomisega taheti luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda riigi sisepoliitikasse ja mõjutada selle välispoliitikat... SEE ON HÄBITU VALE, MIS ÄRATAB KAHTLUST OMA RIIGI JA INIMESTE REETMISES suure hulga ausate kodanike seas, kelle kõigi ainus "süü" seisneb selles, et nad ühinesid erakonnaks "KOOS" ja mis põhines mittenõustumisel riiki aastaid valitsenud Reformierakonna poliitikaga, mis viib rahva ja riigi vaesumiseni, sihikindlalt ajades venekeelse vähemuse assimilatsioonipoliitikat. 30 iseseisvusaasta jooksul pole olnud soovi lahendada häbiväärset kodakondsusetuse probleemi. Just need teemad tõstatas Aivo Preterson oma pöördumistes inimeste poole. Aivo Peterson, kui erakonna KOOS kaasasutaja, töötas järjepidevalt rahu ja harmoonia nimel Eestis elavate kogukondade vahel, kutsudes üles üksmeelele ja rahumeelsusele.

Aivo Peterson pole teinud midagi ebaseaduslikku, kasutades Eesti Vabariigi põhiseaduse artiklit 41. „Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohiks sundida muutma oma veendumusi. Inimese tõekspidamisi ei saa lugeda seaduserikkumiseks. Kedagi ei saa võtta juriidiliselt vastutusele tema tõekspidamiste eest.” Ta väljendas ausalt ja avameelselt oma mõtteid meie riigi hüvanguks.

Erakond KOOS ja samanimeline Eesti elanike ühendus tunnistavad Aivo Petersoni süütust. Meie arvates peaks protsess olema aus ja avatud, et kogu riik teaks, mida tegi Aivo Peterson. Kas tema tehtu kahjustas Eesti iseseisvust rohkem, kui näiteks abielupaari Kallaste äri (kellest üks on riigi praegune peaminister) Venemaa sõjategevuse perioodil Ukrainas, kus üks sõjalise konflikti osapooltest täiendab Eesti abiga kassat, et siis kulutada seda edasi sõjale. Seda veel ajal, mil kõik EL-i riigid pingutavad püksirihmasid, jättes end ja oma kodanikke, vanureid ja lapsi ilma kõige vajalikumast, et aidata sõdivat Ukrainat. Vot siin on riigireetmine!!!