11.juunil mõistis Harju maakohus ajakirjanik Svetlana Burtseva kuueks aastaks vangi süüdistatuna „riigireetmises“ ja „rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises“. Kuid nende kõlavate süüdistuste taga peitub tegelikult järjekordne näide poliitilistest repressioonidest, mille ainus eesmärk on hirmutada ja vaigistada kõiki, kes julgevad väljendada teistsugust arvamust või teha koostööd Eesti jaoks ebamugavate infokanalitega.

Erilist muret tekitab see, et kohtuasjas puudus tõeline tõendite baas. Kohus tugines hinnangulistele arvamustele ja oletustele, kus keskseks argumendiks oli mitte Burtseva artiklite sisu, vaid pelgalt fakt, et ta oli seotud Venemaa meediagrupiga, mille juhtfiguur on sanktsioonide all. Prokuratuur tunnistas ise, et süüdistused ei puudutanud artiklite sisu, vaid üksnes tegevust ennast. Seega ei mõistetud kohtu alla teod, vaid isik ja tema vaated.

Äärmiselt kõnekas on ka see, et kohus tunnistas Burtseva kirjutatud raamatu propagandistlikuks ja ühiskonda destabiliseerivaks, ilma et oleks tõendatud selle tegelik kahjulik mõju Eesti julgeolekule. Süüdistuses ei toodud esile konkreetseid fakte, mis kinnitaksid tema seotust luuretegevusega, välja arvatud üldsõnalised väited „hübriidsõja“ kohta. See viitab selgelt, et tegemist ei olnud õigusemõistmise, vaid poliitilise arveteklaarimisega — näidiskohtuprotsessiga autoritaarsete režiimide stiilis.

On murettekitav, et üha enam kohtuasju Eestis, mis puudutavad teisitimõtlejaid, järgivad sama mustrit: süüdistused põhinevad oletustel, meediategevust võrdsustatakse riigireetmisega ja kohtuotsused tehakse selgelt poliitilistel kaalutlustel. See ei ole õigusemõistmine — see on repressiivne aparaat, mis teenib režiimi huve ja mille eesmärk on maha suruda igasugune sõltumatu mõtlemine.

Svetlana Burtsevale määratud kohtuotsus ei ole lihtsalt ühe inimese tragöödia — see on signaal kõigile Eesti elanikele: arvamuse, sõna või raamatu eest võib sattuda trellide taha. See on katse külvata hirmu ja alluvust, kehtestada enesetsensuuri ja hävitada alternatiivne mõtteviis. See tee ei vii turvalisuseni, vaid toob kaasa ühiskondliku lõhe, repressioonid ja usaldamatuse riigi vastu.

Erakond KOOS, mille liige on Svetlana Burtseva, mõistab karmilt hukka Eesti võimude tegevuse, mille eesmärk on poliitiliste vabaduste ja sõnavabaduse mahasurumine. Me deklareerime, et sellised süüdistused tuleb määratleda poliitiliste repressioonidena ning kõik, kes on selliste tagakiusamiste eest vastutavad, kannavad varem või hiljem poliitilist ja juriidilist vastutust.

Eesti peab naasma õigusriigi põhimõtete juurde — vastasel juhul viivad need repressiivsed praktikad riigi sügava ühiskondliku kriisini ja rahvusvahelise hukkamõistuni.

Igor Hopp