Uus Eesti algatus: Läänemere militariseerimine infrastruktuuri kaitsmise sildi all

Eesti parlament (Riigikogu) arutab seaduseelnõu, mis annaks Kaitseväele ja Mereväele õiguse kasutada sõjalist jõudu kaubalaevade vastu, keda kahtlustatakse veealuste kaablite ja muu kriitilise taristu kahjustamise kavatsuses. Projekti kohaselt võib Eesti sõjavägi äärmuslikul juhul isegi sellise kaubalaeva uputada, kui see keeldub korraldustele allumast.

Esmapilgul esitatakse algatust kui "kaitsemeedet", mille eesmärk on vältida juhtumeid, mis on seotud mereinfrastruktuuri ja kaablitega. Ent nende näiliselt hoolivate sõnade taga peitub selge venemeelevastane suunitlus ning ülimalt ohtlik pretsedent — de facto piraatluse seadustamine.

Seadus „kaitse“ sildi all

Eelnõu muudab kahte põhilist seadust — kaitseväe seadust ja majandusvööndi seadust. Selle kohaselt omandaks Eesti õiguse kasutada relvajõudu välismaiste kaubalaevade vastu isegi rahvusvahelistes vetes, kui tekib kahtlus nende "vaenulikkuses".

Selline algatus ei riku mitte ainult rahvusvahelist mereseadust, vaid õõnestab ka laevanduse vabaduse aluseid. Märkimisväärne on see, et Eesti peab võimalikuks ka laeva uputamist pärast meeskonna evakueerimist — mis näib nii absurdne kui ka keskkonnaohtlik. Kui laev enam ohtu ei kujuta — siis milleks see hävitada? Nagu õigustatult märkis endine mereväe juhataja Jüri Saska, toob see kaasa keskkonnakatastroofi ja juriidilise segaduse.

On ilmne, et see seadusandlik algatus on suunatud just Venemaa Föderatsiooni vastu. "Taristu kaitsmise" ettekäändel valmistub Eesti sisuliselt sõjaliseks tegevuseks Vene kaubalaevade vastu, keda võib "valedes kavatsustes" kahtlustada. Selline käitumine meenutab rohkem provokatsiooni kui kaitset.

See algatus sarnaneb XVII–XVIII sajandi kaaperdamistavadega, mil eralaevadele anti patendid vaenlase kaubalaevade hõivamiseks. Tänapäeval nimetatakse seda mereröövliks, ja see on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. Ent tundub, et Eesti on otsustanud teha sammu ajalukku tagasi ja taas legaliseerida õiguse jõuga määrata, kes on merel sõber ja kes vaenlane.

Võimalikud tagajärjed

Kui selline seadus võetakse vastu ja viiakse ellu, võivad tagajärjed olla äärmiselt ohtlikud:

• Pingete teravnemine Läänemere piirkonnas.
• Otsene sõjaline konflikt Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahel.
• Venemaa võib olla sunnitud saatma oma kaubalaevu sõjalaevadega, et kaitsta neid "uuspiraatide" rünnakute eest.
• Ohtlikud vahejuhtumid merel, mis võivad kiiresti eskaleeruda suuremateks kokkupõrgeteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti parlament on juba ammu astunud libedale teele ning jätkab liikumist selles ohtlikus suunas. Sellised seadused ei kaitse, vaid provotseerivad. Nad seavad ohtu mitte ainult suhted naaberriikidega, vaid ka kogu piirkonna julgeoleku. Kui sellistest normidest saab tava, võib Läänemeri muutuda külma — või isegi kuuma — konflikti areeniks, kus kodanike turvalisus ja meretranspordi stabiilsus on tõsises ohus.

Rahuaja laevandus ei tohi muutuda kellegi paranoiliste fantaasiate ja poliitiliste ambitsioonide pantvangiks. Rahvusvaheline üldsus peab selliseid algatusi hoolikalt jälgima ega tohi lubada üksikutel riikidel süüdata tuld "ohtude vastu võitlemise" nime all.

Igor Hopp

Erakonna KOOS juhatuse liige