Minu nimi on Dmitri Savustjan, olen erakonna KOOS kandidaat Mustamäe valimisringkonnas 2025. aasta Tallinna kohalikel valimistel. Täna tahan teiega jagada oma isiklikku lugu: miks otsustasin kandideerida ja miks valisin just erakonna KOOS.

Olen elanud Eestis peaaegu kogu oma elu. Vanemad tõid mind siia, kui olin vaid kaheaastane. Loomulikult ma seda ei mäleta, kuid juba lapsepõlvest peale olen pidanud Eestit oma kodumaaks ja koduks. Saatus tahtis, et elaksin ajastute piiril ja kogeksin pöördelisi sündmusi.

Näiteks sain ma Nõukogude Liidu kodaniku passi 1991. aasta 17. septembril – juba pärast seda, kui Eesti kuulutas välja iseseisvuse. Huvitav paradoks: kuidas sai iseseisev Eesti välja anda NSV Liidu passi? Sel moel olin ma formaalselt Nõukogude Liidu kodanik vaid kolm kuud, kuni riik lõplikult lagunes.

Pikki aastaid olin ma halli passi omanik – inimene ilma kodakondsuseta. Reisisin palju ja tean väga hästi, mida see staatus tähendab. Tegelikult polnud hall pass Eesti leiutis – esimesed „Nanseni passid“ anti välja juba 1920. aastatel kodakondsuseta inimestele.

Elades Eestis pidin välisreisideks taotlema viisasid, ja siiani on mul alles üks esimesi – see kleebiti otse ENSV nõukogude passi.

Kord juhtus minuga huvitav lugu Ameerika konsulaadis. Seal polnud nad halli passi kunagi näinud ja saatsid mind konsuli enda jutule. Mul olid head kutsed tuntud USA IT-firmast, ja olin kindel, et saan viisa. Konsul ei mõistnud, miks ma polnud saanud Eesti kodakondsust, kui olin siin sündinud ja üles kasvanud. Kui ütlesin talle: „Ma elan vene keelt kõnelevas keskkonnas, kus on raske leida kellegagi eesti keeles rääkida. Eksami tegemine pole lihtne,“ – ta ainult noogutas ja ütles: „Aa, selge, te olete vähemus.“ Lõpuks sain kümneaastase USA viisa, ja kodakondsuse lahtris seisis Eesti.

Lõpuks otsustasin: aitab olla võõras oma kodumaal, on aeg saada Eesti kodakondsus. Ja pean ausalt ütlema: see polnud sugugi lihtne tee, nagu poliitikud sageli väidavad. Mul kulus kaks aastat. Poolteist aastat valmistusin eksamiks ja sooritasin selle, seejärel ootasin veel pool aastat otsust. Mul läks õnneks, sain hakkama esimese korraga, kuid paljud ei saa.

Siis sain aru, et meie integratsiooniprogrammis on tõsiseid puudusi. Ei piisa lihtsalt soovist, nagu tihti räägitakse. Ja mida vanem inimene, seda keerulisemaks muutub kodakondsuse saamine.

Täna seisab erakond KOOS selle eest, et lõpetada hallide passide ajastu Eestis. Mina usun, et see on õige ja aus samm. Inimene, kes on siin elanud kogu elu, ei peaks jääma võõraks. See on õiguse ja ka Eesti julgeoleku küsimus.

Sageli küsitakse minult: „Miks just KOOS?“ Vastus on lihtne. Kui sain kodakondsuse, tahtsin kohe kasutada oma õigust liituda parteiga ja mõjutada ühiskonna arengut. Uurisin tähelepanelikult kõiki Eesti erakondi ja nende programme – valik polnud raske.

Reformierakond oma lõputute „reformidega“ ja pimedalt ekspertidesse uskumisega, Eesti 200, mis on vaevu elus, sotsiaaldemokraadid, kes on kaotanud igasuguse sideme tõeliste vasakpoolsuse väärtustega, rahvuslased oma radikaalse päevakorraga – ükski neist ei andnud mulle usaldust. Ka Keskerakond kaotas täielikult oma näo pärast Jüri Ratase lahkumist.

KOOS aga pakub lihtsat, kuid üliolulist ideed: Eestit saab arendada ainult üheskoos kõigi siin elavate inimestega. Me ei saa sulgeda silmi vähemuste ees, võtta kodanikke õigusi rahvuse alusel ja samal ajal väita, et elame demokraatlikus ühiskonnas.

Kandideerin Tallinna linnavolikokku selleks, et igaühel oleks hääl ja väärikus. Et me koos saaksime ehitada tulevikku, mitte jaguneda rahvuse või passi järgi.

Lõpetuseks tahan öelda kõige tähtsamat: tulge valima. Hääletage nende kandidaatide poolt, keda peate väärilisteks. Ja kui minu sõnad kõnetasid teid – andke oma hääl mulle.

Dmitri Savustjan,
erakonna KOOS kandidaat nr 1167, Mustamäe ringkond.