Seoses suurenenud ühiskondliku huviga elektroonilise hääletamise kasutamise küsimuse vastu Eestis ning selle teemaga seotud avaliku ja poliitilise arutelu teravnemisega, samuti arvamuste vahetamise raames teiste erakondadega, esitab erakond KOOS avalikkusele tutvumiseks oma seisukoha elektroonilise hääletamise kasutamise kohta Eesti valimistel.

Elektroonilise hääletamise üldine hinnang

KOOSi erakond tunnistab, et elektrooniline hääletamine on valimistel osalemiseks mugav vahend. Samas ei ole sellel meetodil peale mugavuse märkimisväärseid eeliseid võrreldes traditsiooniliste hääletamisviisidega. Seejuures toob elektrooniline hääletamine kaasa mitmeid tõsiseid riske, mis seavad kahtluse alla selle sobivuse valimistele, mis määravad riigi poliitilise tuleviku.

Ebaausa kasutamise riskid

Elektroonilise hääletamise peamiseks puuduseks on laialdased võimalused selle kuritarvitamiseks. Sellisteks riskideks on pettused, võltsimine, manipulatsioonid ning võimalus mõjutada või moonutada hääletustulemusi. Olukorras, kus elektroonilise hääletamise tehniline infrastruktuur ja kontroll on seotud riigivõimuga, tekib paratamatult küsimus valimistulemuste usaldusväärsuse kohta.

Avaliku usalduse probleem

Elektrooniline hääletamine põhineb suurel määral ühiskonna usaldusel riigiinstitutsioonide ja kehtiva võimu vastu. Kui kodanike usaldus riigivõimu vastu on madal, võib sellise hääletamisviisi kasutamine seda usaldust veelgi vähendada. See loob olukorra, kus elektroonilist hääletamist võidakse tajuda mitte demokraatliku tahte väljendamise vahendina, vaid võimaliku poliitilise võimu säilitamise tööriistana.

Tõhusa avaliku kontrolli puudumine

Praegu puudub elektroonilise hääletamise üle toimiv ja laialdaselt usaldusväärne avaliku kontrolli mehhanism. Seetõttu leiab KOOSi erakond, et elektroonilist hääletamist ei tohiks kasutada peamise meetodina riigi poliitilise suuna määramisel ega otsuste tegemisel, mis mõjutavad Eesti tulevikku.

Pakutav hääletamissüsteem

KOOSi erakonna hinnangul on kõige usaldusväärsem ja läbipaistvam valimiste korraldamise viis nummerdatud pabersedelitega hääletamine. Sedelite numbrid peavad viitama konkreetsele valimisringkonnale ja jaoskonnale, mis võimaldab tagada parema kontrolli ning suurema läbipaistvuse häälte lugemisel.

Hääletamine peaks toimuma ühel kindlal päeval. Valija peaks hääletama ainult oma valimisjaoskonnas. Nädal aega kestev eelhääletamine ning elektrooniline hääletamine ei peaks KOOSi erakonna hinnangul olema kasutusel Riigikogu ega kohalike omavalitsuste valimistel.

Valimisaktiivsuse suurendamine

Valimisaktiivsuse suurendamiseks võiks kaaluda haldustrahvi kehtestamist valimisõiguslikele kodanikele, kes teadlikult jätavad valimistel osalemata. Trahvi ei rakendataks juhul, kui valijal oli mõjuv põhjus valimistel mitte osalemiseks.

Kompromissvariant

Alternatiivse ja kompromisslahendusena võib kaaluda pabersedelitega ja elektroonilise hääletamise kombineeritud süsteemi. Sellisel juhul toimuks pabersedelitega hääletamine ühel kindlal valimispäeval, samas kui elektrooniline hääletamine võiks toimuda kuue päeva jooksul enne valimispäeva.

Sellise süsteemi puhul peab elektrooniline hääletamine olema täielikult läbipaistev. Avalikkusele peab olema kättesaadav teave selle kohta, kes hääletas elektrooniliselt ja millise valiku ta tegi. Samuti ei tohi elektrooniliselt antud häälte andmeid hävitada.

Elektroonilise hääletamise kasutamine muudes protsessides

Kuigi KOOSi erakond on kriitiline elektroonilise hääletamise kasutamise suhtes Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel, peab erakond võimalikuks selle kasutamist muudes ühiskondlikes otsustusprotsessides. Näiteks võib elektroonilist hääletamist kasutada rahvahääletustel või muudes, poliitiliselt vähem määrava tähtsusega hääletustel.

Igor Hopp

erakonna KOOS kaasesimees